Hapara Kriminalizasaun Difamasaun iha Timor-Leste

Hapara Kriminalizasaun Difamasaun iha Timor-Leste

Recent signers:
Olivio Dos Anjos Silva and 19 others have signed recently.

The Issue

Asina Petisaun: Hapara Kriminalizasaun Difamasaun iha Timor-Leste

Maluk no publiku tomak,

Ami konvida Ita-boot sira atu asina no fahe petisaun ida ne’e hodi husu Komisaun A no Parlamentu Nasionál atu reavalia proposta alterasaun ba Kódigu Penál, realiza konsultasaun públika nasionál, no hasai proposta kriminalizasaun difamasaun ho pena prizaun husi Kódigu Penál Timor-Leste.

Ami apoia medida sira ne’ebé fortalese protesaun ba vítima violénsia seksuál, inklui asédiu seksuál, importunasaun seksuál, komportamentu seksuál la ho konsentimentu no insestu. Vítima sira merese justisa, dignidade no sistema justisa ne’ebé seguru, sensível no konfidensiál. Apoiu ida ne’e importante no tenke kontinua independentemente husi debate kona-ba difamasaun.

Ami mós kontra mentira ka bosok, akuzasaun falsu ka kampaña difamatória. Reputasaun no naran di’ak ema nian importante no tenke hetan protesaun efetiva. Ami rekoñese katak vítima difamasaun presiza remédiu efetivu, lalais, asesível no justu. Maibé, iha sosiedade demokrátika ida, remédiu ne’e tenke liu husi mekanizmu sivíl no reparatoriu, la’ós liu husi kriminalizasaun no pena prizaun.

Mekanizmu sira ne’e bele inklui direitu resposta, retifikasaun, pedidu deskulpa públiku, mediasaun, reparasaun sivíl proporsionál, Konsellu Imprensa, literasia dijitál, verifikasaun faktu independente, apoiu jurídiku ba vítima vulnerável, no mekanizmu online atu responde ba kontéudu falsu ka prejudisiál ho salvaguarda ba liberdade espresaun.

Liberdade espresaun tenke akompaña ho responsabilidade. Informasaun tenke verifikadu, alegasaun tenke bazeia ba faktu, no debate públiku tenke respeita dignidade ema hotu-hotu. Maibé, kualkér restrisaun ba liberdade espresaun tenke sai nesesária, proporsionál no menus restritiva iha sosiedade demokrátika.

Ami mós rekoñese katak ódiu, ameasa no insitamentu ba violénsia presiza resposta legal apropriada. Maibé kritika iha interese públiku, opiniaun, jornalizmu, denúncia iha boa-fé no partisipasaun sidadaun labele mistura ho krime difamasaun.

Kriminalizasaun difamasaun bele kria ambiente ta’uk no intimidasaun ne’ebé afeta la’ós de’it jornalista sira, maibé mós denunsiante, ativista, líder komunitáriu, estudante, akadémiku, funsionáriu públiku no sidadaun komum ne’ebé hakarak hato’o preokupasaun públika ka fó sai informasaun importante kona-ba governasaun, korrupsaun, ambiente, saúde, edukasaun, infraestrutura no asuntu públiku seluk.

Ameasa prosesu kriminál de’it bele halo ema sira prevene an no evita atu ko’alia, maski sira iha boa-fé no hakarak kontribui ba debate públiku. Efeitu ida ne’e, ne’ebé dala barak bolu hanesan chilling effect, bele halo fraku transparénsia, responsabilizasaun públika no partisipasaun sidadaun nian iha demokrasia.

Timor-Leste harii nian Estadu no nian demokrasia iha baze liberdade, dignidade umana no partisipasaun sidadaun nian. Liberdade espresaun no liberdade imprensa ne’ebé garante iha Konstituisaun no instrumentu internasionál direitus umanus sira ne’ebé Timor-Leste adere ba tenke kontinua protejidu no promovidu.

Tanba ne’e, ami husu Komisaun A no Parlamentu Nasionál atu:

Hasai proposta kriminalizasaun difamasaun ho pena prizaun husi Kódigu Penál.
Kontinua aprova medida ne’ebé proteje vítima violénsia seksuál.
Separa matéria violénsia seksuál husi matéria difamasaun.
Realiza konsultasaun públika nasionál no audiénsia aberta antes votasaun finál.
Públika versaun atualizada, informasaun no fundamentasaun jurídika relevante kona-ba proposta alterasaun sira.
Reforsa mekanizmu sivíl, direitu resposta, retifikasaun, mediasaun, reparasaun proporsionál, pedidu deskulpa públiku no Konsellu Imprensa.
Proteje liberdade espresaun, liberdade imprensa, denunsiante, vítima no partisipasaun públika.
Kria mekanizmu protesaun ba denunsiante no salvaguarda kontra prosesu judisiál abusivu ne’ebé bele silensia partisipasaun públika.

Favor asina petisaun ida-ne’e no fahe ba kolega, família, komunidade, organizasaun no rede sosiál sira.

Kritika la’ós krime.
Denúnsia iha boa-fé la’ós krime.
Partisipasaun públika la’ós krime.

Asina iha ne’e:
https://www.change.org/p/hapara-kriminalizasaun-difamasaun-iha-timor-leste

 

avatar of the starter
Celestino Gusmao PereiraPetition StarterKey workers to be paid 30% extra during Covid-19

448

Recent signers:
Olivio Dos Anjos Silva and 19 others have signed recently.

The Issue

Asina Petisaun: Hapara Kriminalizasaun Difamasaun iha Timor-Leste

Maluk no publiku tomak,

Ami konvida Ita-boot sira atu asina no fahe petisaun ida ne’e hodi husu Komisaun A no Parlamentu Nasionál atu reavalia proposta alterasaun ba Kódigu Penál, realiza konsultasaun públika nasionál, no hasai proposta kriminalizasaun difamasaun ho pena prizaun husi Kódigu Penál Timor-Leste.

Ami apoia medida sira ne’ebé fortalese protesaun ba vítima violénsia seksuál, inklui asédiu seksuál, importunasaun seksuál, komportamentu seksuál la ho konsentimentu no insestu. Vítima sira merese justisa, dignidade no sistema justisa ne’ebé seguru, sensível no konfidensiál. Apoiu ida ne’e importante no tenke kontinua independentemente husi debate kona-ba difamasaun.

Ami mós kontra mentira ka bosok, akuzasaun falsu ka kampaña difamatória. Reputasaun no naran di’ak ema nian importante no tenke hetan protesaun efetiva. Ami rekoñese katak vítima difamasaun presiza remédiu efetivu, lalais, asesível no justu. Maibé, iha sosiedade demokrátika ida, remédiu ne’e tenke liu husi mekanizmu sivíl no reparatoriu, la’ós liu husi kriminalizasaun no pena prizaun.

Mekanizmu sira ne’e bele inklui direitu resposta, retifikasaun, pedidu deskulpa públiku, mediasaun, reparasaun sivíl proporsionál, Konsellu Imprensa, literasia dijitál, verifikasaun faktu independente, apoiu jurídiku ba vítima vulnerável, no mekanizmu online atu responde ba kontéudu falsu ka prejudisiál ho salvaguarda ba liberdade espresaun.

Liberdade espresaun tenke akompaña ho responsabilidade. Informasaun tenke verifikadu, alegasaun tenke bazeia ba faktu, no debate públiku tenke respeita dignidade ema hotu-hotu. Maibé, kualkér restrisaun ba liberdade espresaun tenke sai nesesária, proporsionál no menus restritiva iha sosiedade demokrátika.

Ami mós rekoñese katak ódiu, ameasa no insitamentu ba violénsia presiza resposta legal apropriada. Maibé kritika iha interese públiku, opiniaun, jornalizmu, denúncia iha boa-fé no partisipasaun sidadaun labele mistura ho krime difamasaun.

Kriminalizasaun difamasaun bele kria ambiente ta’uk no intimidasaun ne’ebé afeta la’ós de’it jornalista sira, maibé mós denunsiante, ativista, líder komunitáriu, estudante, akadémiku, funsionáriu públiku no sidadaun komum ne’ebé hakarak hato’o preokupasaun públika ka fó sai informasaun importante kona-ba governasaun, korrupsaun, ambiente, saúde, edukasaun, infraestrutura no asuntu públiku seluk.

Ameasa prosesu kriminál de’it bele halo ema sira prevene an no evita atu ko’alia, maski sira iha boa-fé no hakarak kontribui ba debate públiku. Efeitu ida ne’e, ne’ebé dala barak bolu hanesan chilling effect, bele halo fraku transparénsia, responsabilizasaun públika no partisipasaun sidadaun nian iha demokrasia.

Timor-Leste harii nian Estadu no nian demokrasia iha baze liberdade, dignidade umana no partisipasaun sidadaun nian. Liberdade espresaun no liberdade imprensa ne’ebé garante iha Konstituisaun no instrumentu internasionál direitus umanus sira ne’ebé Timor-Leste adere ba tenke kontinua protejidu no promovidu.

Tanba ne’e, ami husu Komisaun A no Parlamentu Nasionál atu:

Hasai proposta kriminalizasaun difamasaun ho pena prizaun husi Kódigu Penál.
Kontinua aprova medida ne’ebé proteje vítima violénsia seksuál.
Separa matéria violénsia seksuál husi matéria difamasaun.
Realiza konsultasaun públika nasionál no audiénsia aberta antes votasaun finál.
Públika versaun atualizada, informasaun no fundamentasaun jurídika relevante kona-ba proposta alterasaun sira.
Reforsa mekanizmu sivíl, direitu resposta, retifikasaun, mediasaun, reparasaun proporsionál, pedidu deskulpa públiku no Konsellu Imprensa.
Proteje liberdade espresaun, liberdade imprensa, denunsiante, vítima no partisipasaun públika.
Kria mekanizmu protesaun ba denunsiante no salvaguarda kontra prosesu judisiál abusivu ne’ebé bele silensia partisipasaun públika.

Favor asina petisaun ida-ne’e no fahe ba kolega, família, komunidade, organizasaun no rede sosiál sira.

Kritika la’ós krime.
Denúnsia iha boa-fé la’ós krime.
Partisipasaun públika la’ós krime.

Asina iha ne’e:
https://www.change.org/p/hapara-kriminalizasaun-difamasaun-iha-timor-leste

 

avatar of the starter
Celestino Gusmao PereiraPetition StarterKey workers to be paid 30% extra during Covid-19

The Decision Makers

Komisaun A no Parlamento Nacional da República Democrática de Timor-Leste
Komisaun A no Parlamento Nacional da República Democrática de Timor-Leste

Petition Updates